INFO TAOTLEJA ASUTUSE KOHTA

1. Taotleja - organisatsiooni nimi: Humanitaarlütseum

2. Organisatsiooni õigus staatus: munitsipaalne üldhariduslik asutus

3. Taotleja - organisatsiooni aadress: 426035, г. Ижевск, ул. Шишкина, 3

4. Tel./ faks: (3412) 225-395

5. E-mail: gl@uni.udm.ru

6. Asutuse direktor: Mihhail Petrovitš Tšeremnõhh

7. Projektijuht: Angelina Jefremovna Rešetnikova

8. Amet asutuses: soome-ugri eriala kuraator

PROJEKTI KIRJELDUS

Teine Rahvusvaheline soome-ugri rahvaste vanemate klasside õpilaste ja üliõpilaste ekspeditsiooni projekt realiseeritakse Megaprojekti “Noorsugu ja soome-ugri maailm” raames. Megaprojekt toimib seitse aastat. Projekti alguseks loetakse aastat 1994, siis kui Iževskis (Udmurdi vabariik) korraldati Esimene Rahvusvaheline teadus-praktiline soome-ugri rahvaste vanemate klasside õpilaste konverents. Siis, alates 1995 kuni 2001 aastani, korraldati Megaprojekti raames veel viis Rahvusvahelist soome-ugri rahvaste vanemate klasside õpilaste kokkutulekut, samuti Esimene Rahvusvaheline soome-ugri rahvaste vanemate klasside õpilaste ja üliõpilaste ekspeditsioon, mille marsruut läks läbi Udmurdi, Komi, Mari El’i ning Tatarstani Vabariikide ja Kirovski oblasti. Korraldatud Kokkutulekute ja Esimese ekspeditsiooni tööst võttis osa üle ühe tuhande vanemate klasside õpilase ja üliõpilase Udmurdi, Komi, Mari El’i, Mordva, Karjala Vabariikidest, Tatarstanist, Baškortostanist, Permi ja Kirovi oblastitest, samuti Ungarist, Soomest ja Eestist.

Megaprojekti olemasolu seitsme aasta jooksul ilmusid projektid “Vanemate klasside õpilaste soome-ugri võrk”, “Laste soome-ugri parlament”, “Jus’va küla vanemate klasside õpilaste ühing” (Permi-Komi autonoomne ringkond), “Tveri karjalaste teadus-praktiline konverents”, “Komi vanemate klasside õpilaste kokkutulek” (Komi Vabariik), “Komi-Permi autonoomse ringkonna vanemate klasside õpilaste ajaleht” jt. Erinevate tegevussfääride (poliitika, meedia, kultuur, majandus, haridus) esindajatega ümarlaudade kokkusaamised aitasid osavõtjatel veel mõned projektid ellu viia.

2002 aasta augustis planeeritakse Teise Rahvusvahelise soome-ugri rahvaste vanemate klasside õpilaste ja üliõpilaste ekspeditsiooni korraldamist Privolžski Föderaalse ringkonna regioonides: Iževsk – Ufaa, Sarapul – Iževsk (bussidega), Ufaa – Tšeboksarõ – Koz’modemjansk – Nižni Novgorod – Kaasan – Sarapul (laevaga).

Projekti elluviimise tähtaeg: aprill – detsember a. 2002.

Projekti kogueelarve on 2894,9 tuhat rubla.

PROBLEEMI PÜSTITAMINE

Paljurahvalise Venemaa rahvad elavad üle oma ajaloo tähtsamat hetke – avalikku ühiskonda üleminek. Sellises olukorras saab aktuaalseks küsimus, kuidas säilitada kaasaegse globaliseerumise protsessi tingimustes rahvaste algupärast kultuuri, nende rahvusliku eneseteadvuse, sealhulgas ka ürgse soome-ugri rahvaste esindajate oma. On ilmselge, et isolatsioon, tervest maailmast eralduses olemine ja oma kultuuri teiste rahvaste kultuuridega vastandamine viivad rahvuskultuuri hukkumisele. Väljapääs on ainult üks: säilitada rahvuskombed, traditsioonid ja keel, õppida elama globaalses maailmas, loominguliselt ühendada ürgne soome-ugri mõtlemine avaliku ühiskonna uusimate võimalustega, saades tema vabadeks ja täieõiguslikeks loojateks. Antud olukorras tekib vajadus avaliku ühiskonna kultuuripoliitika tekkimise järele, mis oleks loodud kultuuride dialoogi põhjal, rahvastevahelise koostöö ja partnerluse põhjal. Kultuuripoliitika garantiid on ühiskondlikud initsiatiivid.

Teise Rahvustevahelise ekspeditsiooni projekt on tehtud ette valmistamaks noori kultuuripoliitika mänedžere, kes tunnevad hästi oma rahva juuri samas omades ülevenemaalist ja ülemaailmset teadlikkust. Projekt on mõeldud vanemate klasside õpilastele ja üliõpilastele vanuses 14 kuni 23 aastat.

Projekti põhimõte seisneb avatud ühiskonna situatsioonide modelleerimises , mis on üles ehitatud kultuuride dialoogile. Projekt teostatakse lülitades ekspeditsioonil osalejad sotsiaalkultuurilisse tegevusse, milles töötatakse välja oma rahvuskultuuri säilitamise ja arendamise individuaalsed tehnoloogiad globaliseeruvas maailmas. Sellest punktist vaadatuna võib antud projekti lugeda humanitaartehnoloogiliseks.

Ekspeditsiooni teeb eriliseks ka see, et temas on ette nähtud erinevad liikumismoodused – ruumilised ja mõtestatud. Ühest küljest omab ekspeditsioon oma kindlat geograafilist marsruuti sidudes Uraali - Volgamaa erinevaid regioone ja teisest küljest näeb ette iga ekspeditsioonil osaleja liikumist mööda individuaalsete projektide realiseerimise teed otsides vastuseid Kultuuri küsimustele.

Enamus Ekspeditsioonil korraldatavatest üritustest (seminarid, rollimängud, töö temaatiliste gruppidega, teadlaste loengud, teadus-praktilised konverentsid, ümarlauad erinevatel aladel, projektide presentatsioonid, projektide avalikud arutelud, kultuurifestivalid, etnokultuurilised ekspeditsioonid, ekskursioonid, loomeõhtud ja erinevad workshop’id) vastavad erinevate režiimide nõudmistele : õppe- , rollimääramis-, kultuur- ja refleksiivrežiimide. Selle arvelt saavutatakse oluline hariduslik efekt.

Ekspeditsioonist osavõtjatele on väga tähtis “kultuuri sisse elamine”, nii enda omasse, kui ka sugulasrahvaste kultuuri, vahetult viibimine territooriumil, kus elavad nende kultuuride esindajad. Seoses sellega liikumiseks valitud viis – mööda jõge – vastab kõigile ekspeditsioonis püstitatud sisulistele nõudmistele. Peaaegu kõigi rahvaste jaoks on jõgi makrosümboliks. Algusest peale asusid inimesed elama jõgede kallastele. Jõgi oli nii toidu allikaks, transpordiarteriks, kui ka loomulikuks piiriks. Jõgi, vesi – need on eriliselt tabu alla pandud, kombeliselt markeeritud ruumi osad kõikide soome-ugri rahvaste jaoks. Selle pärast on mööda vett liikumine täiesti vastav tegevus soome-ugri vaimulaadi esindajate jaoks. Ekspeditsiooni võib ka pidada erinevaid Venemaa regioone “kokku õmblevaks” projektiks, mis annab erinevate rahvaste esindajatele võimaluse teineteist vastastikku mõjustada ja koos luua uusi kultuurilisi projekte. Volgamaa ja Uraali erinevate etnoste ja konfessioonidega asustatud territooriumite jaoks on see rohkem aktuaalne.

Soome-ugri maailmas ei ole analoogilisi projekte, mis oleks vahetult ülalmainitud probleemidele suunatud.

PROJEKTI EESMÄRK

Soome-ugri rahvaste ainulaadse ja algupärase ürgse kultuuri säilitamine ning soome-ugri rahvaste noorsoo sotsiaalkultuurilise arengu ja isiksuse integratsiooni projektide arendamine kaasaegses avalikus ühiskonnas.

PROJEKTI ÜLESANDED

1. Viia läbi 75-100 kultuurse poliitika mänedžeri ettevalmistamine soome-ugri maailma noorte esindajate hulgast;

2. Kavandada ressursside võrgu keskus koordinatsiooniga soome-ugri rahvaste noorsoo kultuuriprojektidele;

3. Organiseerida Volgamaa ja soome-ugri maailma rahvaste kultuuri avalik Festival;

4. Organiseerida Ufaas, Tšeboksarõs, Koz’modemjanskis, Nižni Novgorodis ja Kaasanis ümarlaua kokkusaamised võimu, äri, kultuuri, poliitika, hariduse ja meedia esindajatega;

5. Ette valmistada 15-20 rahvuskultuuri säilitamisele ja arendamisele suunatud projekti;

6. Ette valmistada ekspeditsioonist osavõtjate 15-20 maateaduslikku, etnograafilist, lingvistilist jt. uurimistööd publitseerimiseks (etnokultuurse ekspeditsiooni kokkuvõtete järgi teadus-praktilise konverentsi raames);

7. Ette valmistada ekspeditsioonist osavõtjate 15-20 kunstitaiest (kultuurifestivali kokkuvõtteks kunstigaleriis);

8. Tagada Teisest rahvusvahelisest ekspeditsioonist osavõtjate saavutuste edasiandmine (ajalehe “Eškar” väljaanne, CD-ROM, võrgulehekülje organiseerimine, publikatsioonid meedias, teadus-praktilise konverentsi materjalide väljaanne, kultuurifestivali korraldamine, dokumentaalfilmi loomine).

TEGEVUS PROJEKTI RAAMES

Projekt realiseeritakse 1 aprillist kuni 31 detsembrini a. 2002.

Ettevalmistuslik etapp hõlmab endas ekspeditsiooni Korralduskomitee, Programmikomitee, Täideviiva nõukogu loomist, partnerite otsimist Venemaa erinevatest linnadest, Udmurdi, Baškortostani, Tatarstani, Tšuvašši, Mari El’i, Mordva, Komi vabariikide, Nižegorodi ja Permi oblastite, Ungari, Soome, Eesti riiklikke ja munitsipaalsete võimu organitega vastastikkust koostööd, projekti presentatsiooni Venemaa erinevates linnades (Moskva, Nižni Novgorod, Krasnojarsk), infot sisaldavate kirjade ja Ekspeditsioonist osavõtjatele kutsete saatmist, infot sisaldavate ja analüütiliste projekti materjalide regionaalsetesse, Venemaa ja rahvusvahelisse meediasse paigutamist.

Projekti põhietapp, Ekspeditsioon, hõlmab endas udmurtide, tatarlaste, tšuvaššide, maride, baškiiride, komide, soomlaste, eestlaste, mokšade ja erzade algupäraste moodustumiste, mis asuvad Belaja, Kama ja Volga jõgede kallastel, külastamist. Liikumise marsruut: Iževsk – Ufaa, Sarapul –Iževsk (bussidega), Ufaa – Tšeboksarõ – Koz’modemjansk – Nižni Novgorod – Kaasan – Sarapul (laevaga).

Ekspeditsioonist osavõtjate põhitegevus on rahvuskultuuri säilitamise ja arendamise paljurahvuselises ja väliskultuurses õhkkonnas mehhanismide uurimine, soome-ugri rahvaste kultuuripoliitika sisu määramine ja kultuuripoliitikute õpetamine. Nende eesmärkide saavutamiseks sisaldab Ekspeditsiooni õppekava järgmisi üritusi: seminar “Kultuuripoliitika alused”, mäng “Projektijuhtimise tehnoloogia”, ekspeditsioonist osavõtjate teadus-praktiline konverents teadlaste ning poliitika, kultuuri, hariduse ja meedia esindajate kaasa tõmbamisega.

Seminar “Kultuuripoliitika alused”. Seminari eesmärgid ja ülesanded: viia kuulajad kurssi rahvuskultuuride säilitamise problemaatikaga, tutvustada arendava tegutsemise (projekteerimise, uurimise, juhtimise) põhivahenditega ja kultuuripoliitika põhimõtetega.

Seminari käigus toimub Ekspeditsiooni haridusprogrammi presentatsioon, kuulajate enesemääratlemine oma haridustee järgi ekspeditsiooni jooksul, tehniliste ülesannete püstitamine. Seminari programmi võetakse loenguid, plenaaristungeid, töid rühmades, konsultatsioone ja iseseisvat tööd.

Mäng “Projektijuhtimise tehnoloogia”. Mängu eesmärk: tutvustada ekspeditsioonist osavõtjatele sotsiaalprojekteerimise tehnoloogiaid. Mängust osavõtjad õpivad välja töötama, presenteerima ja realiseerima sotsiaalse suunaga projekte, omandavad ajaliste, kaadriliste, finantsiliste, informatiivsete ja materiaalsete ressursside organiseerimise võimalusi ja meetodeid saavutamaks püstitatud eesmärke. Mängu tulemuseks peab tekkima projektide võrk, mis on suunatud rahvuskultuuride arendamisele.

Ümarlauad linnades Iževsk, Kaasan, Tšeboksarõ, Koz’modemjansk ja Nižni Novgorod on Ekspeditsioonist osavõtjatega loodud projektide esitamise kohtadeks.

Teadus-praktiline konverents. Konverentsi eesmärk: õpetada Ekspeditsioonist osavõtjatele uurimistehnoloogiaid. Konverentsil saavad esitatud varem ettevalmistatud tööd, ning tööd, mis tehakse etnokultuurse ekspeditsiooni tulemusel soome-ugri rahvaste asustustesse. Konverentsi kokkuvõtteks antakse välja teadus-praktilise konverentsi materjalide kogumik.

Ekspeditsiooni kultuuri-arendavasse programmi kuuluvad kultuurifestival, etnokultuurne ekspeditsioon Baškortostani Vabariigi soome-ugri rahvaste asustuste juurde, ekskursioonid, juhtivate soome-ugri kunstnike workshop’id, folkloori ja kaasaegse soome-ugri muusika, tantsude ja mängude õhtute korraldamine.

Kultuurifestivalil toimub Volgamaa noorte soome-ugri, turgi ja slaavi rahvaste esindajate kohtumine. Seejuures tekkiva kultuuride dialoogi tulemuseks oodatakse rahvusliku eneseteadvuse ja loomingulise innustuse järsku tõusu.

Etnokultuurne ekspeditsioon Baškortostani paikadesse, kus üheskoos elavad soome-ugri rahvaste esindajad, on Ekspeditsioonist osavõtjate jaoks oluline üritus, mille põhiülesandeks on rahvuskultuuriga tutvumine paljurahvuselises keskkonnas.

Projekti raames moduleeritakse avaliku ühiskonna olukord kultuuride dialoogi, rahvusvahelise koostöö ja partnerluse abil; Ekspeditsioonist osavõtjad kaasatakse loomingulisse, uurimuslikku, projektilisse, juhtimis- ja õppetegevusse. Ekspeditsiooni käigus luuakse tuutorite tehnoloogiate abil osavõtjate jaoks refleksiivne olukord. Igal osavõtjal on võimalus välja töötada oma humanitaartehnoloogiaid rahvuskultuuri säilitamiseks .

Viimane etapp – Ekspeditsiooni tulemuste hindamine, osavõtjate sertifitseerimine, soome-ugri rahvaste kultuuriprojektide koordinatsiooni ja elluviimise ressursside võrgu keskuse loomine, ning projekti arendamise ja ellu viimise pika tähtajalise programmi loomine (kuni 2007 a.).

TÖÖDE AJAKAVA

1. aprill 2002 a. – Projekti töörühma moodustamine;

2. aprill 2002 a. – Ekspeditsiooni ettevalmistamise kava väljatöötamine;

3. aprill – september 2002 a. – Projekti ja Ekspeditsiooni teemade järgi info kogumine ja süstematiseerimine. Andmebaasi loomine;

4. mai. 2002 a. – Võrgulehekülje projekti presentatsioon;

5. mai 2002 a. – Komandeeringud Privolžski Föderaalse ringkonna regioonidesse (Ekspeditsiooni marsruudi järgi);

6. kuni 20. juuni 2002 a. - Ekspeditsiooni Korralduskomitee moodustamine;

7. 21.-22. juuni 2002 a. - Ekspeditsiooni Korralduskomitee koosolek;

8. juuni 2002 a. – Ekspeditsioonist osavõtjate loetelu koostamine;

9. juuli 2002 a. – Ekspeditsiooni Täideviiva nõukogu moodustamine;

10. juuli 2002 a. – Ekspeditsiooni kontseptsiooni, programmi ja korraldusplaani väljatöötamine;

11. 15. juuli – 1. september 2002 a. – Dokumentaalfilmi tegemine;

12. juuli 2002 a. – Tehniliste jm. vahendite soetamine Ekspeditsiooni korraldamiseks;

13. 20. juuli – 1. august 2002 a. – sotsiaalsete ja etnopsühholoogiliste uuringute korraldamine;

14. 1. august 2002 a. – Pressikonverents Iževski linna ajakirjanduse jaoks;

15. 2. august 2002 a. – Ekspeditsiooni avamine Iževski linnas;

16. 3.-14. august 2002 a. – Soome-ugri kunstnike workshop’id;

17. 3.-15. august 2002 a. – Ajaloolis-maateaduslikud ekskursioonid Iževskis, Ufaas, Tšeboksarõs, Koz’modemjanskis, Nižni Novgorodis ja Kaasanis;

18. 3.-15. august 2002 a. – Ajalehe “Eškar” väljaanne;

19. 4. august 2002 a. – Kultuurifestival Baškortostani Vabariigis;

20. 4.-6. august 2002 a. - Etnokultuuriline ekspeditsioon Baškortostani paikadesse, kus üheskoos elavad erinevad soome-ugri rahvaste esindajad;

21. 7. august 2002 a. – Teadus-praktiline konverents;

22. 7.-13. august 2002 a. – Ümarlauad Iževskis, Tšeboksarõs, Koz’modemjanskis, Nižni Novgorodis ja Kaasanis;

23. 8.-11. august 2002 a. – Mäng “Projektijuhtimise tehnoloogiad”;

24. 9.-13. august 2002 a. – Seminar “Kultuuripoliitika alused”;

25. 11. august 2002 a. – Projekttööde presentatsioon Nižni Novgorodis;

26. 11. august 2002 a. – Pressikonverents Nižni Novgorodi ajakirjandusele;

27. 15. august 2002 a. – Ekspeditsiooni CD-ROMi presentatsioon;

28. 15. august 2002 a. – Pressikonverents ekspeditsiooni kokkuvõtetest Iževski ajakirjandusele;

29. 15. august 2002 a. – Ekspeditsiooni lõpetamine;

30. august – detsember 2002 a. – Ressursside võrgu keskuse loomine koordineerimaks ja innustamaks soome-ugri rahvaste kultuuriprojekte;

31. 1. september 2002 a. – Teadus-praktilise konverentsi kogumiku välja andmine;

32. september 2002 a. – Ekspeditsiooni kokkuvõtete ekspert-analüütilise seminari läbi viimine;

33. september – detsember 2002 a. – Projekti monitooring;

34. oktoober – november 2002 a. – Tegevuse välja töötamine pikaajalise programmiga megaprojekti raames;

35. oktoober – november 2002 a. – Ekspeditsioonist osalenute projektide koostöö organiseerimine.

PROJEKTI TULEMUSTE HINDAMINE

Projekti läbi viimise käigus plaanitakse saada järgmised tulemused:

1. Soome-ugri rahvaste eneseteadvuse ja enesemääratluse tõus.

2. Austuse ja uhkuse tekkimine oma rahva vastu.

3. Soovi tekkimine rääkida oma rahvuskeeles.

4. Tahtmise tekkimine säilitada ja arendada oma kultuuri üldise globaliseerumise tingimustes.

5. Tolerantsus isikutevahelises ja kultuuridevahelises suhtlemises.

6. Valmisolek rahvustevaheliseks dialoogiks, kultuuriliseks koostööks ning projekttöödeks.

7. Soome-ugri maailma kultuuripoliitika ja kultuuripoliitikute tekkimine.

Projekti tulemusi hinnatakse järgmiselt:

1. Psühholoogiliste ja sotsiaalsete efektide monitooring ekspeditsiooni käigus ja peale selle toimumist.

2. Ekspeditsiooni käigus tekkinud projektide realiseerimine soome-ugri regioonides.

3. Eksperthinnangud.

4. Ekspeditsioonis osalenute kirjalik küsitlus.

5. Regioonide (Ekspeditsiooni marsruudil) esindajate hulk, kes võtsid osa Ekspeditsiooni raames korraldatud üritustest (ümarlauad, festivalid, teadus-praktilised konverentsid jne).

6. Võimu esindajate, ühiskondlike organisatsioonide ja meedia huvitatus ja osavõtt projekti läbiviimises.

7. Materjalide leidumine Internetis ja projekti võrgulehekülje külastatavus.

8. Projekti edasise realiseerimise perspektiiv, töö jätkamisest ja pikaajalise programmi loomisest huvitatus kõigi Ekspeditsiooni osaliste ja organisaatorite poolt.